Ajalooline traditsioon: Paide ja Anna.

Suuline traditsioon - Saksa okupatsioon


Saksa väed tulnud sisse 1918. a. veebruari alul Purdi-Äivere ümbrusesse. Sakslased röövinud loomi ja kaeru, ajanud elanikke küüti jne. Muidu pole midagi erilist olnud.
EKLA, f 199, m 44, 158 (IV-P) < Paide-Anna khk., Äivere k., Juhkami t. - Hilda Kõrge < Johan Tiisfeldt, 54 a. (1930)

Okupatsiooni ajal lasknud sakslased Paides 9 meest maha, jutustaja ise lugenud surnukehad. Ümbruses pekstud sel ajal inimesi.
EKLA, f 199, m 44, 158 (IV-P) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Villemi t. - Hilda Kõrge < Juhanes Valmsen, 38 a. (1930)

Sakslasi pole Paide kihelkonna lõunaosa külades olnud elamas – käinud ainult läbi, ajanud mune ja võid pääle, viinud heinu ja sigu.
EKLA, f 199, m 44, 158 (IV-P) < Paide-Anna khk., Kirila k., Uuepiibe t. - Hilda Kõrge < Aleksander Reinmann, 55 a. (1930)

Okupatsiooni ajal võetud Saksa sõdurid Paides lillekorvidega ja lauluga vastu. Iga kadakanolk teretanud tähtsaid sõjaväelasi kui omasuguseid. Asi muutunud siiski varsti – sakslaste normide ja kitsendustega pole rahul oldud. Saksa sõdurid pole baltlasi pooldanud. Inimesi on arreteeritud ja tapetud Paides. Maha on lastud lõhkevate kuulidega, on kolmeks päevaks matmata maa pääle jäetud, et inimestele näidata hoiatuseks vastuhakkamise puhul. Olnud lõhkevate ainete tõttu kõik purustatud kehadega – peaajud ja muud olnud kondikildudega segi paisatud. Jutustaja käinud ka vaatamas.
EKLA, f 199, m 44, 158 (IV-P) < Paide-Anna khk., Paide l. - Hilda Kõrge < Lamster, 26 a. (1930)

Mäo mõisas olnud Saksa väed märtsist septembrini. Pole midagi erilist ette võetud – arreteeritud pole ümbruses, elanud ainult.
EKLA, f 199, m 44, 159 (IV-P) < Paide-Anna khk., Mäo < Purdi - Hilda Kõrge < Gustav Liiv, 62 a. (1930)

Tallinnas oli üks proua okupatsiooni ajal öelnud oma teenijale, et ta nüüd andvat veel teenijale põrandalapi, kuid tulevat aeg, kus teenijad oma juukstega peavad neile (saksa soost isikuile) põrandaid kuivatama. Teenija löönud prouale põrandalapiga mööda nägu. Siis on sakslased just Tallinnast välja saadetud.
Jutustaja ise olnud Saksa okupatsiooni ajal Paides. Hakatud siis otsima mööda majasid mõisnikevastaseid. Otsinud Saksa sõdurid kohaliste Balti sakslaste juhtimisel. Venelased olnud alles sees, kui sakslased tulnud – venelasi olnud Mündi mõisas ja vist ka Paides. Jutustaja teeninud tohter Bustedti juures – see olnud venevastane ja oodanud sakslasi. Ühel pühapäeval, kui ta (teenija) oma õe poolt tulnud, küsinud tohtri proua, kuidas venelaste meeleolu olevat (neid elanud teenija õe juures). Proua olnud umbsakslane. Teenija, suur sakstevastane, öelnud et ta olla (kaelast) kõrist saati Balti parunitest täis, olgugi et tulid sakslased – eesti ja vene verd nad Paide tänavail ei nägevat.
Tohter öelnud, et see minevat tal palju maksma, kui ta nii rääkivat. Vangimajades pekstud siis eesti punaseid, kes kinni võetud, ja antud vett ja leiba süüa. Kinni võetud üheksast mehest lastud 7 linna karjamaal maha, kaks lastud lahti. Laskmise ajal pole rahvast ligi lastud. Surmamõistetud pandud ritta ja püssidega lastud.
Järva-Jaanis olid punased omi vastaseid lasknud – kuigi oli Saksa võim juba ja keiser saatnud tapmise keelu telegrammi – tehtud nii, nagu ei teataks seda, nagu oleks see hiljem kohale jõudnud.
Tohter on öelnud Paides oma prouale, et laseme enda Mari (jutustaja) ka maha lasta, proua oli siiski keelanud, sest jutustaja osanud talle muidu olla meele järele.
Saksa sõdurid pole kohalisi sakslasi sallinudki – varastanud kõike, mis neil ripakile jäänud. Järsku on ära läinud saksa väed ümbrusest.
EKLA, f 199, m 44, 159/160 (IV-P) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Juhani t. < Mäo v. - Hilda Kõrge < Mari Eller, 53 a. (1930)

Saksa okupatsiooni ajal on Tarbja külas võetud vägivaldselt üht-teist, mis tarvis. Üks Tarbja perenaine keelanud mingisugust toidukraami – see löödud seliti.
EKLA, f 199, m 44, 160 (IV-P) < Paide-Anna khk., Tarbja k., Kuura t. - Hilda Kõrge < August Kerber, 36 a. (1930)

Okupatsiooniaeg on ümbruskonnas väga laastatud, sakslased on ühest talust võtnud kolm hobust ja kaks lehma – jutustaja käest nimelt. Osa eest saanud väikese tasu (Äivere ümbruses).
EKLA, f 199, m 44, 160 (IV-P) < Paide-Anna khk., Äivere k., Indreko t. - Hilda Kõrge < Johannes Velsker, 70 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!